Foto: Hendrik Osula
Tänapäeva toidupoodides võib riiulite vahel liikudes leida hulgaliselt pilkupüüdvaid pakendeid, maitsvaid lubadusi ja lõputul hulgal valikuvõimalusi. Kuid nende toiduainete koostisosade loetelu lugedes võib ette tulla pikk rida tundmatuid nimetusi – E-ained, sünteetilised värvained, magusained. Kas me oleme unustanud lihtsa ja puhta toidu väärtuse? Kas me teame, mida me iga päev tegelikult oma kehale anname?
E-ained – vajalikud, aga millises koguses?
E-ained on toidutööstuses laialdaselt kasutusel, et pikendada toodete säilivusaega, parandada väljanägemist, maitset ja tekstuuri. Mõned E-ained, nagu näiteks C-vitamiin (E300) või letsitiin (E322), on kahjutud ja looduslikku päritolu. Ent paljud teised, eriti sünteetilised värvained, säilitusained ja magusained, põhjustavad juba aastaid muret teadlaste, arstide ja teadlike tarbijate seas.
Organismi kuhjuvad lisaained, mille mõju pole veel täielikult selge. Kuigi e-ained on heaks kiidetud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt, arvestatakse ohutut kogust keskmise tarbimise põhjal – kuid keegi meist ei tarbi toitu “keskmiselt”. Lapsed, eakad ja tundliku organismiga inimesed võivad sattuda ohtu juba väiksemate koguste korral.
Asovärvid – värviline oht laste käitumisele
Üks suuremaid murekohti on nn asovärvid, sünteetilised värvained, mida kasutatakse peamiselt kommides, limonaadides ja maiustustes. Nende hulka kuuluvad näiteks:
- Tartrasiin (E102)
- Sunset Yellow (E110)
- Allura Red (E129)
- Ponceau 4R (E124)
Nimetatud värvained on seotud laste hüperaktiivsuse, tähelepanuhäirete ja käitumisprobleemide sagenemisega. Suurbritannias läbiviidud Southamptoni ülikooli uuring (2007) näitas selget seost teatud asovärvide ja naatriumbensoaadi koosmõju ning laste käitumise muutumise vahel. Selle tulemusel lisati paljudele toodetele märgistus:
“Võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele.”
See hoiatav lause peaks olema lapsevanematele signaaliks, et vaadata pakendeid põhjalikumalt ja vältida selliseid koostisaineid, eriti lastele mõeldud toitudes.
Magus, aga millise hinnaga? Aspartaam ja atsesulfaam K
Suhkruvabade toodete võidukäik on toonud meieni magusained, mida tarbime sageli teadmatuses: aspartaam (E951) ja atsesulfaam K (E950).
Aspartaam
Aspartaam on kunstlik magusaine, mis on ligikaudu 200 korda magusam kui suhkur. See koosneb kolmest komponendist: fenüülalaniin, asparagiinhape ja metanool. Uuringud on näidanud murettekitavaid seoseid aspartaami ja võimalike neuroloogiliste ja onkoloogiliste riskide vahel.
- Ramazzini Instituudi uuring (2006) näitas, et rottidel, kes said kogu elu jooksul aspartaami, esines suurem risk haigestuda leukeemiasse ja lümfoomidesse.
- EL-i Toiduohutusameti hinnang (2013) püüdis riske minimeerida, kuid tõdes samas, et pikaajaline ja suurtes kogustes tarbimine võib tekitada riske teatud elanikkonnarühmadele.
Atsesulfaam K
Atsesulfaam K on teine laialdaselt kasutatav magusaine, mida sageli kombineeritakse aspartaamiga. Kuigi uuringute tulemused on seni vastuolulised, on mõned loomkatsed näidanud potentsiaalset kantserogeensust (vähkitekitavat toimet), eriti maksas ja kopsudes. Samuti on murettekitav selle aine kuhjumine organismis, kuna see ei lagune kehas täielikult.
Miks valida puhtam toit?
Tarbija teadlikkus kasvab. Üha rohkem inimesi pöördub tagasi lihtsate koostisosadega, puhta ja võimalikult loodusliku toidu poole. Põhjused:
- Organismi koormuse vähendamine: vähem sünteetikat tähendab vähem detoksifikatsiooni koormust maksale ja neerudele.
- Laste tervise kaitsmine: hüperaktiivsuse ja tähelepanu probleemide ennetamine.
- Vähi ja krooniliste haiguste riskide vähendamine: pikaajaline kokkupuude kahtlaste lisaainetega on riskitegur.
- Toidutundlikkuse vältimine: lisaained võivad põhjustada allergiaid ja talumatust.
Toidutööstus on meid harjutanud maitsete ja värvidega, mis tihti ei ole loomulikud. Kuid meie organism vajab tegelikult lihtsat, puhast ja toitaineterikast toitu. Tarbijana on meil õigus valida. Lapsevanemana on meil kohustus kaitsta oma lapsi.
Soovitame kindlasti jälgida Eesti toidupolitsei Fuudishi kontot, kes jagab väärt informatsiooni, mis toimub meie toidumaastikul: www.fuudish.com
- Facebook: www.facebook.com/fuudish
- Instagram: www.instagram.com/fuudish_est
Siin on ka tabel e-ainetest, millel on roheline tuli ja ka need, mida peaks vältima.
Viited ja allikad:
- McCann D, Barrett A, Cooper A, et al. (2007). Food additives and hyperactive behaviour in 3-year-old and 8/9-year-old children in the community: a randomised, double-blinded, placebo-controlled trial. The Lancet, 370(9598), 1560-1567.
- Soffritti M, Belpoggi F, Esposti DD, Lambertini L. (2006). First Experimental Demonstration of the Multipotential Carcinogenic Effects of Aspartame Administered in the Feed to Sprague-Dawley Rats. Environmental Health Perspectives, 114(3), 379-385.
- EFSA Panel on Food Additives and Nutrient Sources added to Food (2013). Scientific Opinion on the re-evaluation of aspartame (E 951) as a food additive. EFSA Journal, 11(12), 3496.
- U.S. National Cancer Institute – Artificial Sweeteners and Cancer: https://www.cancer.gov/about-cancer/causes-prevention/risk/diet/artificial-sweeteners-fact-sheet cancer.gov
- © Copyright Fuudish: https://fuudish.com/