Artiklid, Tervis

Muld, mikroobid ja meie toit: miks isegi ökoloogiline juurvili ei pruugi enam olla piisav?

Muld ja meie toit

Foto: Shutterstock

Toitainete vähenemine juurviljades

Muld, mikroobid ja meie toit: miks isegi ökoloogiline juurvili ei pruugi enam olla piisav?Aastakümnete jooksul on täheldatud toitainete vähenemist paljudes juurviljades. 2004. aastal läbi viidud uuring, mis analüüsis 43 erineva toidukultuuri USDA andmeid aastatel 1950–1999, leidis, et:

  • Valgu sisaldus vähenes 6%
  • Kaltsiumi sisaldus vähenes 16%
  • Fosfori sisaldus vähenes 9%
  • Raua sisaldus vähenes 15%
  • Riboflaviini (vitamiin B2) sisaldus vähenes 38%
  • C-vitamiini sisaldus vähenes 15%

Need langused on seotud nn “lahjendusefektiga”, kus suuremad saagid saavutatakse väetiste ja niisutamise abil, kuid see vähendab taimede toitainete kontsentratsiooni.

Seleeni puudus ja selle tagajärjed

Seleen on oluline mikroelement, mis toetab immuunsüsteemi, kilpnäärme funktsiooni ja antioksüdantset kaitset. Kuid paljudes piirkondades, sealhulgas Euroopas, on mulla seleenisisaldus madal, mis tähendab, et ka taimedes ja loomsetes toodetes on seleeni vähem.

Näiteks Ühendkuningriigis on seleeni tarbimine langenud, kuna on vähenenud kõrge seleenisisaldusega imporditud teraviljade kasutamine. Sarnaseid mustreid on täheldatud ka teistes Euroopa riikides.

Lisaks võib toiduvalmistamine vähendada seleeni sisaldust toidus. Näiteks on leitud, et keetmine võib vähendada seleeni sisaldust köögiviljades kuni 50% .

Muld, mikroobid ja meie toit: miks isegi ökoloogiline juurvili ei pruugi enam olla piisav?
Foto: Scott Webb / Unsplash

Kuumtöötlemise käigus osa vitamiine hävineb

Vaesunud muld ja vähenenud mineraalide hulk mõjutab tervisliku toidu tarbimist. Paljud vitamiinid on tundlikud kuumuse, valguse ja hapniku suhtes ning hävivad kergesti töötlemise käigus.

Näiteks:

  • C-vitamiin – hävineb märkimisväärselt kuumutamisel. Keetmisel võib kaduda kuni 50–60% selle sisaldusest.
  • Foolhape (B9) – väga tundlik kuumusele ja leotamisele vees.
  • Tiamiin (B1) – laguneb kõrgel temperatuuril ja pikaaegsel kuumutamisel.

Uuringute järgi võib isegi lühiajaline keetmine põhjustada oluliste vitamiinide kadu, eriti köögiviljades. Näiteks spinatis vähenes C-vitamiini sisaldus 65% juba 5 minuti keetmisel.

Seetõttu ei pruugi isegi parimad ökoloogilised toidud, mis on kasvatatud toitainete poolest rikkas mullas, säilitada kõiki oma väärtuslikke ühendeid, kui neid on töödeldud.

Kuna paljud organismile vajalikud vitamiinid ja mineraalained kaovad toiduvalmistamise käigus — eriti keetmisel, kus vees lahustuvad toitained nagu C-vitamiin ja B-grupi vitamiinid leostuvad keeduvette — ei pruugi isegi toitaineterikas tooraine lõpuks pakkuda organismile piisavat tugiainet. Seetõttu on toidulisandid tänapäeval asendamatud, kuna need aitavad korvata toidu valmistamisel ja kasvatamisel tekkinud kaod ning tagada organismile püsiv toitainete kättesaadavus. Toidulisandid toetavad organismi tasakaalu ja üldist heaolutunnet, eriti inimestel, kes elavad kiire elurütmi keskel ning kelle igapäevane toit ei pruugi pakkuda piisavalt vajalikke toitaineid.

Toidulisandite roll tänapäevases toitumises

Arvestades mullastiku muutusi ja toiduainete toitaine sisalduse vähenemist, on toidulisandite kasutamine muutunud oluliseks tervisliku toitumise täienduseks. Eriti oluline on see inimestele, kes järgivad taimset dieeti või elavad piirkondades, kus mullas on vähe seleeni ja teisi mikroelemente.

Siiski tuleb meeles pidada, et toidulisandid ei asenda mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist. Need peaksid olema osa terviklikust lähenemisest, mis hõlmab kvaliteetsete toiduainete tarbimist, regulaarset füüsilist aktiivsust ja tervislikke eluviise.

Kokkuvõtteks

Mullastiku mikrofloora muutused ja intensiivne põllumajandus on viinud toitainete vähenemiseni juurviljades, isegi ökoloogiliselt kasvatatud toodetes. See tähendab, et isegi teadlikult valides ei pruugi me saada kõiki vajalikke toitaineid ainult toidust. Seetõttu on toidulisandite kasutamine mõistlik viis tagada organismile vajalikud vitamiinid ja mineraalained, toetades sellega üldist tervist ja heaolu.

Viited ja allikad:
  1. Fordyce, F. M. (2007). Selenium deficiency and toxicity in the environment. In Essentials of Medical Geology (pp. 373–415). Elsevier.
  2. Davis, D. R., Epp, M. D., & Riordan, H. D. (2004). Changes in USDA food composition data for 43 garden crops, 1950 to 1999. Journal of the American College of Nutrition, 23(6), 669–682.
  3. Rayman, M. P. (2008). Food-chain selenium and human health: emphasis on intake. British Journal of Nutrition, 100(2), 254–268.
  4. Selenium and Human Health | ECHOcommunity.org. (n.d.). Retrieved from https://www.echocommunity.org/mos/resources/86622f7a-5fc8-4bef-bfcc-552ec16c0000
  5. Selenium – Health Professional Fact Sheet. (n.d.). Retrieved from https://ods.od.nih.gov/factsheets/selenium-HealthProfessional/
  6. Selenium Deficiency – StatPearls – NCBI Bookshelf. (n.d.). Retrieved from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK482260/
  7. ScienceDaily
  8. PNAS
  9. Medium
  10. PubMed®
Back to list

Sarnased postitused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga