Mida teadlikumalt suhtuda sellesse, mida sööd ja jood, seda rohkem on võimalik sellega ka erinevaid endale seatud eesmärke saavutada- olgu selleks siis ideaalkaal, terved ja ilusad juuksed või rohkem energiat. Miks oma eesmärkide saavutamisel toidulisandeid kasutada, selgitab lähemalt toitumisnõustaja Teele Teder.
Peamised murekohad- juuksed, nahk ja küüned
Kas oles pannud tähele, et üsna sagedasti esineb probleeme just naha, küünte ja/või juustega? Sellel on väga lihtne selgitus. Nimelt on meie organism üles ehitatud nii, et need saavad toitaineid kõige viimasena. Alatoitumise korral aga jäävad toitainetest täiesti ilma või saavad neid minimaalselt. Siinkohal ei pea ma silmas alatoitumist kaloraaži, vaid eelkõige vajalike ainete poolest, mis on tänapäevase lääneliku toitumisstiili puhul üsna tavaline nähtus. Loomulikult saab siin ka välispidiste toodetega ühtteist ära teha, kuid parimad tulemused saavutatakse seespidiseid vahendeid kasutades.
Stress seab toidule uued nõudmised
Lisaks tasub arvestada, et stressiolukorras vajab meie keha veelgi rohkem toitaineid. Tavaolukorras on meie keha ülesanne number üks ainevahetus ja sealhulgas seedimine, kuid stressiolukorras on prioriteediks hoopis valmisolekuolukord ründamiseks või ärajooksmiseks. Selline ärev seisund seab seedimise tähtsuselt teisele kohale ja tähendab automaatselt, et sellega ei tegeleta enam senise pühendumise ja kiirusega. Muidugi pole stressi vältimine sajaprotsendiliselt võimalik, sest keha jaoks on stress ka juba bussist mahajäämine, millegi mahaunustamine või ülemuse poolt saadetud ja veel lugemata e-mail pealkirjaga „eelarve puudjääk“ või midagi sellist. Need on kõik hetkelised seisundid, mis lähevad varem või hiljem üle. Kõige laastavamalt mõjub kehale pidev stressisituatsioon, mis võib kesta kuid või lausa aastaid.
Toitu on, aga kas ta toitaineid?
Oluline teema, millest kuigi palju ei räägita veel on mullastiku toitaineline vaesus. Nimelt mullastik, kust nii loomse- kui taimse toidu puhul meie vitamiinid ja mineraalaineid peaksid pärinema, muutub aasta aastalt järjest toitainevaesemaks. Seda kinnitab ka 1996 kuni 2002 aastal tehtud uuring, kus jälgiti, kui palju selle aja jooksul muutub mullastiku muutuste tõttu köögi- ja puuviljade koostis. Näiteks suutis brokkoli selle ajaga kaotada kaltsiumisisaldusest 70%, foolhappest 62% ja magneesiumist 55%. Banaan kaotas kaltsiumi 12%, foolhapet 70%, magneesiumi 23% ning B6-vitamiini lausa 96%.
Seega, kui sul on oma kehale seatud ükskõik milline eesmärk, siis tasub seda toetada toidulisanditega. Kui sul on raskusi endale õigete toidulisandite leidmisega, siis konsulteeri toitumisnõustaja või oma perearstiga.